Loeng “Müütiline Berliin – 1936. aasta olümpiamängud Berliinis” 24. augustil kl 18.00

Eesti ja Saksa diplomaatiliste suhete 100. aastapäevale pühendatud loengusarja raames toimub teisipäeval, 24. augustil 2021 kell 18:00 sarja teine loeng teemal: “Müütiline Berliin – 1936. aasta olümpiamängud Berliinis – Eesti spordiajaloo üks kirkamaid hetki”. Ettekande peab Eesti spordiajaloolane Kaarel Antons. Loeng nr. 2 toimub veel ainult võrgus Zoomi keskkonnas, alates septembrist proovime juba saatkonnas teha reaalruumi üritusi. Ürituste nautimiseks on aga vajalik eelregistreerimine saatkonna üldmeiliaadressil embassy.berlin@mfa.ee.

Lühike sissejuhatus teemasse:

Eesti modernse spordi alguseks võib pidada 19. sajandi teist poolt. Võistlussport hakkas siin piirkonnas välja kujunema suhteliselt kiirelt väga mitmel spordialal. Suurt rolli selle protsessi juures mängis baltisaksa kultuuriruumi mõju, millele eesti spordiajaloolased kahjuks siiamaani on vähe tähelepanu pööranud. Võib provokatiivselt väita, et enamiku 19. sajandi spordialade esmakordset harrastamistega jäljendasid eestlased just siinseid baltisakslasi. Samuti olid varajased spordiseltsid Eestis baltisakslaste loodud, mille eeskujudest lähtuvalt 20. sajandi alguses toimus ka eestlaste spordiseltside „plahvatus“.  Pärast Vabadussõda Eesti spordikultuur arenes juba juba iseseisvalt rahvusvahelise spordisüsteemis. Siiski võis näha selles protsessis ka selgeid mõjutusi läbi kontaktide Saksamaaga. Näiteks tuli sealt mõjutusi eestlaste spordialase kõrghariduse andmisele või ka 1930. aastatel  taas populaarseks muutunud võimlemiskultuuri juures võib näha kontaktide rolli.

Sümboolseks tipphetkeks Saksamaa rollile Eesti spordiloos võib omamoodi lugeda eestlastele mälestusväärseks kujunenud Berliini suveolümpiamängud 1936. aastal. Järgnevas loengus arutlen, miks ikkagi need mängud Eesti spordiajalookirjutises on saanud lausa müütilise tähenduse. Kas selleks olid väikese riigi kohta suure delegatsiooniga saadud medalivõidud, pikk vahe (üle poole sajandi) järgmiste eestlaste iseseisvalt olümpiamängudest osavõtmisega või tippspordi roll oli Eesti ühiskonnas enneolematus heas positsioonis?

Eesti spordiajaloolane Kaarel Antons on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi peavarahoidja ning juhib muuseumi spordipärandi osakonda. Uurimisvaldkondadeks on eelkõige spordi ja ühiskonna seosed, varasem spordiorganisatoorne areng ning eesti spordi diasporaa küsimused.

Spordimuuseumis on ta kureerinud mitmeid näituseid (sh osalenuid kahe viimase püsiekspositsiooni loomes). Lisaks tööle kogudega on ta kirjutanud mitmeid spordiajalooga seotuid artikleid ja esinenud erinevatel konverentsidel spordiajalooalaste ettekannetega. 2018. aastal ilmus tal koos Kalle Voolaid’iga räämata Eesti spordiajaloo koguteos „Eesti spordi lugu“, mis tunnistati ka 2018. aasta parimaks spordiraamatuks ja pärjati Eesti muuseumiauhindade teadustrükise preemiaga. Alates 2012. aastast annab Tartu Ülikoolis kehalise kasvatuse ja spordi üliõpilastele „Spordi ajaloo“ ainet.