Neljapäeval, 3. veebruaril 2022, kell 18:00 olete oodatud osa saama vestlusest „ENSV ja DDR-i (argi)elu kujutamine muuseumides”. Üritus toimub saksa ja eesti keeles, sünkroontõlkega. Osalevad: Terje ANEPAIO (Eesti Rahva Muuseum, teadur-kuraator), Sören MAROTZ (DDR-i muuseumi ekspositsiooni juht) ja Ene KÕRESAAR (Tartu Ülikool, etnoloogia kaasprofessor).
Üritus toimub loengusarjas, millega alustasime eelmisel aastal ja mis on pühendatud Eesti-Saksa diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäevale.Vestlus toimub Zoomi-keskkonnas. Palun registreerige end e-kirja teel: [email protected] kuni 2.02.2022. Hiljemalt ürituse toimumise hommikul saadame Teile liitumislingi.
Vestluse teemast lähemalt:
Sotsialismiperioodi argiminevikul on post- sotsialistlikes ühiskondades ambivalentne ja vastuoluline tähendus. Ühest küljest on igapäevaelu mäletamist peetud ohtlikuks nostalgiaks, mis pisendab kommunismist vabanemise püüdluse tähtsust. Teisalt on sotsialistliku argielu küsimuste käsitlemine olnud osa mälu demokratiseerimise protsessist. Muuseumidel on selles protsessis aktiivne roll. Käesolev arutelu keskendub Saksa ja Eesti muuseumide kogemustele sotsialismi argielu laiemale avalikkusele tutvustamisel: milliste sotsiaalsete protsessidega muuseumid dialoogi astuvad? Millised kogemused ja igapäevased nähtused muuseumi jõuavad ja miks? Milline võiks olla sotsialistliku argielu tulevik Euroopa sotsiaalsel ja kultuurimaastikul? Näitused ei saa kunagi olla erapooletud, nad kujutavad paratamatult alati minevikku kindlast vaate- nurgast. Saksamaal on näitused viimase 15 aasta jooksul liikunud igapäevaelu sisukama kujutamise poole, kuigi argielu ja n-ö kuningate ning valitsejate ajalugu on üksteisest sõltuvad. Eesti muuseumites on sotsialismi aja argielu kajastamise märksõnaks kujunenud multivokaalsus nii kuraatoripositsioonides kui üksikisikute kogemuse vahendamisel.
Esinejad:
Dr Ene Kõresaar on Tartu Ülikooli suulise ajaloo ja mälu-uuringute professor. Ta on uurinud II maailmasõja ja sotsialismiaja mäletamist, sotsiaalse ja kultuurilise mäletamise dünaamikat, rohujuuretasandi tunnustamispoliitikat, mälestusajakirjandust ja muuseume. Ene Kõresaar on toimetanud ja koostanud mitmeid väljaandeid, sh “Baltic Socialism Remembered: Memory and Life Story Since 1989”; (Routledge 2018). Tema praegune uurimisprojekt keskendub mäletamise paljususele Balti ajaloomuuseumides.
Terje Anepaio on etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator. Ta on uurinud stalinistlike repressioonide mäletamist ja represseeritute mälutööd Eestis, tehes tihedat koostööd represseeritute organisatsioonidega. Sel teemal on tal valminud ka dokumentaalfilm „Meie mäletame! Meie mälestame!“ (ERM, 2012). Terje Anepaio on koostanud mitmeid näitusi nõukogude aja argielust (toidu- ja noortekultuur). ERM-i püsinäituse „Kohtumised“ (2016) töögrupis kureeris ta peamiselt külma sõja perioodi kajastava näituseosa ettevalmistamist.
Sören Marotz on tehnikaajaloolane, Berliinis asuva DDR-i muuseumi ekspositsiooni juht ning mh raamatu „DDR Führer: Das Buch zur Daueraustellung“ (”DDR-i giid: püsinäituse kaaslane”) üks kaasautoritest. Lisaks DDR-i ja Brandenburgi ajaloole köidavad teda tööstuspärandi ja keskkonnaharidusega seotud küsimused. Sören Marotz õppis teadus- ja tehnikaajalugu, geograafiat ning uue ja uusima aja ajalugu Berliini Tehnikaülikoolis ja Humboldti Ülikoolis. Magistritöö kirjutas ta teemal “Pruunsöe kaevandamine DDR-is. Konveiersildade tehnoloogia areng ja ökoloogilised aspektid“.
ENSV ja DDR-i (argi)elu kujutamine muuseumites – kutse arutelule
