Esmaspäeval, 21. veebruaril kl 18.00 olete oodatud osa saama virtuaalsest arutelust teemal: „Saksamaa ja Baltikum – külma sõja rinnetelt uude ühinenud Euroopasse”. Saksa keeles vestlevad ajaloolased Kristina Spohr ja Kaarel Piirimäe. Üritus toimub loengusarjas, millega alustasime eelmisel aastal ja mis on pühendatud Eesti-Saksa diplomaatiliste suhete sõlmimise 100. aastapäevale.
Vestlus toimub Zoomi-keskkonnas. Palun registreerige end e-kirja teel: [email protected] kuni 2.02.2022. Hiljemalt ürituse toimumise hommikul saadame Teile liitumislingi.
Teemast lähemalt:
Nõukogude mõjusfääri ja Nõukogude Liidu enda lagunemine avas võimaluse läbirääkimisteks uue lahenduse üle Euroopas. Saksamaa oli nende läbirääkimiste põhiobjekt, kuid üha enam ka jõud, mis võis määrata Külma sõja järgse maailma kuju. Vaba ja ühtne Saksamaa oli kahtlemata tugevaim riik Euroopas ning selle võimu ohjeldamine uue maailmakorra raames oli üks peamisi väljakutseid. Taastärkavate Balti riikide vaatenurgast oli võtmetähtsusega küsimus, mil määral arvestab Helmut Kohli valitsus uue Venemaaga konstruktiivsete suhete loomisel väiksemate osapoolte huve. Kas Saksamaa võtab reaalpoliitilise kursi oma huvide kaitseks, näiteks Vene vägede väljaviimisel Ida-Saksamaalt, või määratleb Saksamaa oma eesmärgid laiemalt, hõlmates ka teiste riikide huve ning aidates näiteks Balti riikidel vabaneda Vene vägedest. Saksamaal ei tohiks tekkida arusaama, et „Bonnist Berliini kaudu kulgeb Moskvasse kiirtee“, hoiatas Berliini-Moskva teljel leppimise pärast muret tundnud Lennart Meri. Saksamaa ja Baltikumi suhted olid seega osa suuremast protsessist, mille käigus Saksamaa tasakaalustas oma huvid Venemaa kaasamise ja oma ajaloolise rolli täitmise vahel Läänemere idaosas uute kohustuste võtmisega Euroopa juhtiva jõuna.
Kristina Spohr on London School of Economics (LSE) rahvusvahelise ajaloo professor. Aastatel 2018-2020 oli ta esimene AA ja DAADi rahastatud Helmut Schmidti auprofessuuri omanik Washingtonis asuva SAIS-Johns Hopkinsi ülikooli Henry A. Kissinger globaalküsimuste keskuses, kus ta tegutseb ka praegu vanemteadurina. Saksa-soome päritolu Spohr õppis East Anglia Ülikoolis, Sciences Po Pariisis ja Cambridge’i ülikoolis ning töötas aasta aega NATO peasekretäri privaatbüroos Brüsselis. Tema teadustöö keskendub rahvusvahelistele suhetele ja eriti Saksa välispoliitikale alates 1945. aastast. Ta on paljude raamatute autor või toimetaja, sealhulgas “Saksamaa ja Balti probleem pärast Külma sõda: uue idapoliitika areng, 1989-2000” (2004); “Avatud uks: NATO ja euroatlantiline julgeolek pärast Külma sõda” (2019) ning “Arktika ja maailmakord” (2020). Saksa keeles on ta avaldanud monograafia “Helmut Schmidt – maailmakantsler” (2016) ja viimati “Pöördepunkt – maailma ümberkorraldamine pärast 1989. aastat” (2019), mis pälvis 2020. aastal Saksa Politoloogiaühingu (DGfP) aasta parima politoloogiaraamatu auhinna.
Kaarel Piirimäe on Tartu Ülikooli uusima aja ajaloo kaasprofessor ja Helsingi ülikooli teadur. Ta omandas doktorikraadi 2009. aastal Cambridge’i ülikoolis kirjutades kolmest suurest liitlasest ja Balti riikidest Teises maailmasõjas (avaldatud 2014). Piirimäe on toimetanud mitmeid köiteid ja ajakirjade erinumbreid, mis käsitlevad Balti riikide 20. sajandi ajalugu. Tema viimaste kirjutiste hulka kuulub artikkel liberalismist ja väikeriikidest, Gorbatšovi uuest mõtlemisest ja Nõukogude Liidu liiduvabariikidest ning ajakontseptsioonidest Eesti üleminekul Nõukogude Liidust EL-i.
Ürituse info ja kutse saksa keeles siin:
Deutschland und die baltischen Staaten vom Kalten Krieg zur neuen Ära – Enladung – 21.02.22
